Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused, kuidas osta kinnisvara nii turvaliselt, et äsja soetatud krundile kodu ehitama hakates ei selguks, et kommunikatsioonidega liitumine läheb kallimaks kui krundi ost ja maja ehitamine kokku. Allpool panen kirja ka mõned tõestisündinud lood, näitamaks mis saab kinnisvara müümisel ja ostmisel valesti (loe: väga kalliks maksma) minna.
Hoolimata sellest, et elektriarve saabumine on kuu kõige ebameeldivam hetk, ei saa me ilma elektrita kuidagi hakkama. Samuti ilma veeta. Ja tore oleks, kui vesi kraanikausist ka kuhugi ära voolaks. Ometi mõtleme me selle peale tõsiselt alles siis, kui pirn ei põle ja vesi ei voola. Aga me keegi ju ei tahaks endale uut kodu rajades avastada, et raamatut tuleb lugema hakata küünlavalgel? Romantiline küll, aga ehk mitte päris see, millest ostutehingut tehes unistatud sai.
USALDA, AGA KONTROLLI!
Olen kinnisvaramaaklerina töötanud pea 20 aastat. Teinud sadu tehinguid ja hoidnud ennast pidevalt kursis valdkonda puudutavate kohtulahenditega. Kogemustele tuginedes tean, et tehnovõrkude olemasolu puudumine (eriti nende olemasolu eeldamine või väljamõtlemine ja esitlemine tõe pähe) on müügitehingu puhul üks enamlevinumaid probleeme tekitavatest asjaoludest. Väga paljud vaidlused peale müügitehingut saavad alguse just sellest. Aga käia 4 aastat kohtus ja maksta tuhandeid eurosid kohtukulusid on kindlasti miljon korda kallim, kui kerge vaevaga välja uurida, mida konkreetselt sa müüd või ostad.
Siiski näen maaklerina tihti, et tehnovõrkude olemasolu kontrollimisse suhtutakse liiga kergekäeliselt. Seda nii müüja kui ka ostja poolt. Müüja ei adu täpselt mida ta müüb, ostja usaldab liigselt seda, mida talle öeldakse või eeldab, et liitumised võrkudega on lihtne ja odav protsess. Ja mis seal salata, on ka juhtumeid, kus maakler jätab oma töö tegemata või on selle tegemisel lihtsalt lohakas.
On, vist ei ole, aga võib-olla on ka!
Mina küsin enda klientidelt alati, kas elektriühendus on olemas ja mis võimsusega see on, kust kohast tuleb vesi ja kuhu voolab kanalisatsioon. Aga kallid kliendid, andke mulle andeks, ma kontrollin alati teie öeldu ka üle. Sest liiga tihti juhtub, et …
- puurkaev osutub tegelikkuses tavaliseks salvkaevuks
- enda omaks peetud kaev asub üllatuseks hoopis naabri krundil
- tsentraalsest kanalisatsioonist saab äravool krundi servas asuvasse kraavi
- ja 3×25 amprit on tegelikult 1×10.
KUIDAS MÜÜA MIDAGI, MIDA POLE!
Müüjana pead sa väga täpselt teadma, mida müüd. Müügikuulutuses kirjutatud või ostjale öeldud valeinformatsioon võib vägagi kalliks maksma minna. Kui midagi sellist siiski juhtub, siis parimal juhul tuleb tõde enne tehingut siiski päevavalgele ja siis on kaks varianti – kas ostja loobub tehingust või oled sunnitud tegema müügihinnas olulise järeleandmise. Teine võimalus on, et müügitehing õnnestub, aga õige pea laekub ostja advokaadilt kopsakaks kahjunõue. Nüüd sõltub edasine juba sellest, kui tugev sinu närvikava on – kas maksad ära või vaidled aastaid kohtus. Viimase variandi puhul maksad tõenäoliselt niikuinii. Lihtsalt oluliselt rohkem.
Aga siinkohal näide ühest vaidlusest, kuidas müüa midagi, mida sul tegelikult pole. Osteti maja, mille müügikuulutuses oli lubatud sidekaabli olemasolu kinnistu piiril. Kuna ostja jaoks oli internetiühenduse olemasolu väga oluline, oli see otsustamisel määrav tegur. Usaldati müüja sellekohast kinnitust ja tehing toimus. Ja mida pärast krundi piirilt siiski ei leitud? Olematu sidekaabli toimetamine lubatud asukohta maksis esialgse kalkulatsiooni kohaselt umbes 9000 eurot ja mitu kuud ootamist. Lõpuks ei selgunudki, kas tegemist oli pahatahtliku valega või jäi müüja unes nähtud sidekaabli olemasolu liiga tõsiselt uskuma.
PIRN PÕLEB AGA ELEKTRIT EI OLE!
Isegi see, et kui huvipakkuvat kinnisvara enne ostmist üle vaadates pirn laes põlema läheb, ei tähenda veel, et õnneliku uue omanikuna uksest sisse astudes see jätkuvalt ka nii on.
Müüsin mõned aastad tagasi ühes väikeses asulas endist kooli ühiselamu hoonet. Pirnid põlesid ja esmapilgul tundus kõik elektrisse puutuv korras olevat. Üle kontrollides selgus aga, et elekter saabus kohale kõrvalasuvast koolihoonest ja müüdaval hoonel eraldi liitumine puudus. Liitumiskulu tuli küll ostjal endal teha, aga vähemalt oli ta sellega enne tehingut kursis ja müüjal jäid hilisemad probleemid olemata.
AGA MIDA NAD SIIS EHITAVAD, KUI NAD MIDAGI EI EHITA?!
Mõnda suhteliselt kehvas olukorras hoonet üle vaatama minnes on nii maakleril kui ostjal kindlasti südantsoojendav vaadata, et tänav on äsja asfalteeritud. Sest äsja on lõppenud uute vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Vähemalt sellepärast ei pea muretsema. Oskad sa aga oodata, et kohalik veefirma on eeldanud, et hoone on maha jäetud ja pole hoonele liitumisi projekteerinud ega välja ehitanud? Hilisem liitumise maksumus oleks ca 6000 eurot. Minu klient (müüja) sai aga kaitstud sellega, et ostja oli selle infoga kursis enne müügilepingu allkirjastamist. Igal juhul on parem (loe: odavam) 2 kuud pikem müügiperiood kui aastaid kestev kohtuvaidlus.
KINNISVARA OSTA PANGALAENU, ELEKTRILIITUMINE LOTOVÕIDU EEST!
Iga maakleri unistus on müüa maatükki, mis müüb ennast ise. Pikk rannajoon, kadakad, miljonivaade merele. Ja oh seda rõõmu, kadakate vahel veel ka pooleliolev majakarp. Katus peale, aknad ette ja juba on kodutunne hinges. Oot oot, mis elektriliitumine?! Ei sellega ole muret, naabermajades ju tuled akendes põlemas. Küll saab ka siia. Ikka saab, ainult 56 000 euro eest! Sellise teadmise osaks alles peale tehingut küll saada ei tahaks.
Sedalaadi juhtumeid on paraku palju, kus tehnovõrkudega on lood segased ja halbu üllatusi enne või peale müügitehingut saab teatavaks nii ostjale või ka müüjale endale. Et aga selliseid šokeerivaid asju ei juhtuks, annan sulle siinkohal mõned soovitused.
3 SOOVITUST MÜÜJALE
- Vali endale professionaalne ja kogenud maakler. Ta aitab läbi viia turvalise tehingu.
- Otsi enne müüki üles liitumislepingud. Või küsi neid teenusepakkujatelt.
- Ära väida midagi, milles sa pole 100% veendunud. Väikenegi eksimus võib kaasa tuua kulukad kahjunõuded.
3 SOOVITUST OSTJALE
- Ära lepi suulise informatsiooniga. Küsi lepinguid või suhtle ise teenusepakkujatega.
- Suhtle ka naabritega. Sest võid avastada, et kaevu või imbväljaku tegemiseks vajad naabri nõusolekut.
- Vaata, et lubatud asjad on kirjas ka müügilepingus. Nii jäävad ära liigsed vaidlused.
KOKKUVÕTTEKS – 9 korda mõõda, üks kord lõika. Ja tee kõik selleks, et kinnisvaratehing saaks tehtud turvaliselt ja probleemivabalt.
